Tingimused, millega arvestada trükiste ettevalmistusel

 

Failid. Kui võimalik, palume saata trükifailid komposiit-PDF-ina. Fail peab vastama PDF/X-1a nõuetele ehk olema CMYK või CMYK- ja spot-värvidega komposiit-PDF. Soovitavalt on failile tehtud preflight-kontroll. Kõik fondid PDF-is peavad olema lisatud (embedditud) või outline’itud. Failide tegemisel tuleb kõigepealt teha komposiit-printfail ja sellest distillida PDF.

Probleemivaba tulemuse saavutamiseks palume piirduda kujundamisel järgneva tarkvaraga:

Adobe Illustrator, QuarkXPress, Adobe InDesign, Corel Draw.

Microsofti (Word, Excel, PowerPoint) tarkvara ei sobi trükiettevalmistuseks.

Bleed. Selleks, et trükisel jookseksid kõik pinnad korrektselt servani ja kuskilt ei jääks välkuma valget paberipinda, tuleb failis lisada puhtale formaadile lõikevaru e. bleed. Lõikevaru panna kõikidele külgedele võrdselt 3-5 mm.

Trükise lõikeformaat (puhas formaat) peab asetsema PDF-lehekülje keskel. Lehekülje suuruseks lõikeformaat + bleed, soovitavalt ilma lõikemärkideta.

Failid nimetada lihtsalt ja arusaadavalt ning konkreetse töö ja kliendiga seonduvalt. Lõikevaru suurus ja töö puhasmõõt peavad olema märgitud failinimes.

Lehekülgede järjekorda palume failis mitte segi ajada ja suvalisi lehekülgi omavahel mitte kokku panna. Erandina võivad olla kokku monteeritud brošüüride kaaned.

Pildid. Hea kvaliteedi tagamiseks on soovitav kasutada pilte resolutsiooniga 300 dpi.

Must. Korraliku tumeda musta pinna saamiseks CMYK-is soovitame kasutada järgnevat valemit:
C 80%, M 40%, Y 40%, K 100%.

Overprint. Kliendi materjalide töötlemisel värvidele määratud overprinti ei muudeta, v.a. 100% mustale värvile tehakse materjalide RIP-protsessil sundoverprint. Overprinti ei tohi kasutada värvilises pinnas valge teksti (kujundi) puhul.

Köidetud trükise kujunduse tegemisel tuleb arvestada köiteviisiga.

Liimköite puhul lehelt lehele üleminevate piltide ja kujunduselementide puhul on lihtsaim lahendus jälgida, et ülemineku kohale (trükise sise- ehk köiteserva) ei jääks ühtegi objekti, millest mõne millimeetri ärakaotamine silma riivab. Probleemide vältimiseks tuleks tekitada pildile vajalikus mahus ülekatet, st et ca 5 mm vasakul lehepoolel olevast kujutisest korduks ka parempoolsel leheküljel.

Klamberköites brošüüri puhul tuleb trükikojaga kokku leppida ja kujunduses arvestada lehekülgede nihkumise ehk creepinguga: sisemised lehed on paar mm kitsamad. Kui puuduvad lehelt lehele üleminevad pildid, saab trükikoda seda kompenseerida keskmisi lehekülgi sissepoole nihutades, alternatiiviks on kujundus, milles on arvestatud paari mm kadumisega lehe välisservast.

Stantsijoonis. PDF-is märkida stantsijoonis spot-värviga. Antud trükiste kujundamisel jälgida, et kujundus ulatuks 5 mm üle stantsijoonise (bleed).

Stantsitava trükise fail peab olema esitatud kolmes osas:
1. eraldi stantsijoonis, kus lõiketera on tähistatud punase, nuut(soon) rohelise ja perforatsioon kollase joonevärviga,
2. stantsijoonis on asetatud kujutisele,
3. trükise kujundus ilma stantsijooniseta.

NB! Stantsijoonist ei tohi esitada pildina.

Makett. Igasuguste arusaamatuste vältimiseks palume saata trükikotta pabermakett. Jälgige, et maketi aluseks oleks lõplik trükivalmis kujundus, mitte mõni tööversioonidest.

Ümbrikud. Ümbriku kujundamisel on vajalik klapipoolsesse serva minimaalselt 10 mm haaramise ruumi (trükivaba pinda). Seda nii esiküljele kui ka klapile (tagaküljele) trükkimiseks.

Numereerimine. Numbri kõrgus on 5 mm, laius (6 numbrit) koos tärniga 30 mm. Kui number on plaanis paigutada raamiga piiritletud alale, siis on soovitav jätta numbri ümber paar mm vaba ruumi, et vältida numbri kõikumisel tekkivaid defekte.

Teie erisoovidega oskame arvestada vaid juhul, kui olete neist eelnevalt meile teada andnud.

This post is also available in: English, Russian, Finnish